Autor: Mait Kraun • 10. mai 2019

• Kaubanduspingete teravnemine pani metallihinnad langema. USA president Donald Trump andis mõista, et Hiina on “lepet rikkunud” ning reedel tõstetakse riigi vastaseid sanktsioone. Kardetakse, et kaubanduspingete teravnemine mõjub metallide nõudlusele kehvasti.

• Kulla ja hõbeda hind võtsid aga suuna üles, sest investorid otsivad heitlikus keskkonnas turvasadamat. Pallaadium seevastu odavnes järsult, sest metall sõltub maailmamajanduse käekäigust rohkem.

• Rauamaagi hind viimasel ajal volatiilsem, sest ühelt poolt on pakkumise šokid hinda üles surumas, teisalt kardetakse nõudluse taandumise pärast.

• Naftahinnad püsisid stabiilsel tasemel, aga bensiin võttis lõpuks suuna alla.

Metallihinnad Trumpi pantvangis

Vase ja teiste tööstusmetallide hinnad odavnesid ka sellel nädalal, sest USA ja Hiina kaubanduspinged on järsult teravnenud.

Mõlemad alustasid neljapäeval Washingtonis kõnelusi. USA president Donald Trump teatas enne kohtumist, et reedel tõstetakse Hiina vastu suunatud tariifide määra 10 protsendilt 25 protsendini.

Vase hind langes neljapäeval vahepeal 6099 dollarini, mis on madalaim tase alates veebruarist. Nädala kokkuvõttes odavnes metall 1,4 protsenti.

“Turgudel on palju närvilisust. Praegusel on sisuliselt kaks võimalust, mis suunas kaubanduskõnelused võivad kulgeda. Kuna variandid on nõnda vastandlikud, siis seda peegeldab ka turg,” ütles Citibanki analüütik Oliver Nugent. Ta lisas, et tema hinnangul kaubanduslepe siiski sõlmitakse.

“Meie baasprognoos on, et kaubanduslepe tehakse valmis ning Trumpi retoorika on pigem läbirääkimiste taktika. See retoorika ei püsi väga kaua,” ütles Nugent.

Mõjutab nõudlust metallide järele

Kaubandussõda, mis on ka maailmamajandust aeglustanud, mõjutab Hiina nõudlust metallide järele. Hiina tarbib rohkem kui poole maailma tööstusmetallidest.

Lisaks sellele selgus, et Hiina pangandussektori laenukasv oli aprillis aeglustumas – osalt mõjus see metallidele kehvasti, sest näitab majanduse nõrgenemist. Samas tekitas see lootust, et Hiina valitsus laiendab majanduse stimuleerimismeetmeid, mis omakorda mõjuks metallidele hästi.

Nikli hind langes 2,7 protsenti, 11 790 dollarini. Nikliturul oodatakse tänavu 84 000 tonni suurust defitsiiti, mullu ulatus puudujääk 146 000 tonnini, teatas International Nickel Study Group.

Kuld hakkas kallinema

Kulla hind hakkas see nädal aga uuesti tõusma, sest investorid otsisid kaubandussõja eest varjumiseks turvasadamat, vahendab Reuters.

Kulla untsihind tõusis nädalaga kokku 1,2 protsenti, 1284 dollarini untsist. Hõbe kallines 0,6 protsenti ja unts maksab 14,72 dollarit.

“Kuld püsib turvasadama nõudluse tõttu küllaltki stabiilne, sest aktsiaturud on nõrgenenud ning investorid muretsevad,” ütles investeerimisfirma High Ridge Futuresi metallikaupleja David Meger. Ta lisas, et järgnevatel päevadel peaks ebakindlus püsima veel kõrge, sest mingit lahendust kaubanduskõnelustele veel ei ole.

Kulda, Jaapani jeeni ja USA riigivõlakirju peetakse heitlikel aegadel küllaltki turvalisteks investeeringuteks.

Tehniline vastupanu on ees

Samas võib öelda, et kiiret tõusutrendi kuld siiski saavutanud ei ole. “Tehnilist pilti vaadates võib öelda, et 1290-1292 dollari tasemel on tugev vastupanu. Sellest tasemest oleme mitu korda uuesti alla tulnud,” ütles Meger.

Mure kaubanduspingete ja seeläbi majanduskasvu pärast pani samal ajal pallaadiumi hinnad langema – väärismetall kukkus nädalaga 6,5 protsenti, 1271 dollarini untsist, mis on viimase nelja kuu madalaim tase.

Pallaadiumi järsu odavnemise põhjuseks võib osalt pidada ka seda, et turg on viimasel ajal olnud spekulantide sisenemise tõttu tunduvalt volatiilsem.

Plaatina untsihind langes 0,2 protsenti, 850 dollarini untsist.

Rauamaak otsib suunda

Rauamaagi futuurid on viimasel ajal kaubelnud edasi-tagasi – ühelt poolt on pakkumise šokid hinda üles surumas, teisalt on terasetootjate nõudlus taandumas, vahendab Reuters.

Teisipäeval tõusis rauamaagi hind 4 protsenti, sest kaevandusfirma Vale teatas, et Brucutu kaevanduse avamist lükatakse edasi. Samuti teatas ettevõte, et nende rauamaagi tootmine langes esimeses kvartalis 11 protsenti.

USA president Donald Trump aga teatas, et kehtestab Iraanile uued sanktsioonid, mille alla kuulub ka rauamaak. Iraan eksportis 2018. aastal kokku 14 miljonit tonni rauamaaki, mis moodustab ülemaailmsest mahust 1 protsendi, kirjutab investeerimisfirma Jeffries.

“Me arvasime enne, et Iraani eksport kasvab tänavu 20 miljoni tonnini, aga nüüd läheneb see tõenäoliselt nullile,” ütlesid Jeffriesi analüütikud.

Sellegi poolest muretsesid investorid nõudluse pärast, mis surus hinda omakorda alla. “Arvatakse, et terasetootjate nõudlus hakkab peagi langema,” ütles üks kaupleja Reutersile.

Nädala lõpuks kauples rauamaak Daliani toorainebörsil 94,6 dollaril tonnist.

Bensiin hakkas odavnema

Nii Brenti kui ka WTI toornafta odavnesid kumbki vastavalt 0,6 ja 0,2 protsenti. Huvitav on see, et nüüd hakkasid langema ka bensiinihinnad, eelnevatel nädalatel on need tõusnud, vaatamata sellele, et nafta on odavnenud.

Rotterdami 95 bensiini hind langes kokku 4,7 protsenti, 698 dollarini tonnist. Diislikütus odavnes 1,5 protsenti ja tonn maksab 635 dollarit. Kerge kütteõli langes 1,3 protsenti.